Tuesday, February 12, 2013

Edinburgh loss
Nädal aega tagasi käisin korra Šotimaal Edinburgh's, lihtsalt sellepärast, et lennupiletid on Hispaaniast lennates ikka palju odavamad kui Eestist. Ja siinkohal mõtlesin teha mingit väikest võrdlust Hispaania ja Šotimaa vahel, sest ma panin ikka mõningaid asju tähele, mis teisiti olid.

Esiteks, inimesed olid seal palju viisakamad! See oli nii suur üllatus minu jaoks, ma olen juba ära harjunud, et kui keegi sulle otsa koperdab või kõnnib keset tänavat täpselt sinu ees või seisab keset teed oma sõpradega ja jutustab, et siis keegi ei ütle midagi. Šotimaal aga nad paluvad kohe vabandust, et nad ees olid ja astuvad isegi kõrvale!

Kurikuulus haggis
 
Inimesed päriselt ootasid punase tule taga, et üle tee minna. Noh, tegelikult peab ütlema, et mitte kõik. Osad läksid ikka siis ka, kui punane tuli oli, aga autosid mitte. Aga päris paljud ootasid kohusetundlikult rohelist tuld. Hispaanias ei tee seda mitte keegi, vahepeal astutakse tee peale ka siis, kui autot tulemas näevad. Muide, Edinburgh' vasakpoolne liiklus ajas mu pea nii sassi, et ma ei saanud kohe üldse aru, kummale poole ma vaatama pean. Lõpuks ma ei vaadanud üldse kuskile, lihtsalt astusin tee peale ja lootsin, et Maria päästab mu ära, kui kuskilt mingi auto tulema peaks.

Glasgow
Samuti olen ma ära harjunud ka sellega, et kui tutvud uue inimesega, siis pead kohe põskedele musitama teda. Mistõttu kui ma Edinburgh's olles inimestega tutvusin ja nad lihtsalt "Tere" vm ütlesid, siis olin üllatunud. Aga suutsin ennast kontrolli all hoida ja ei tormanud kedagi ise musitama.

Inglise keelega oli mul hoopis teistsugune lugu. Bussi peal Malagasse, kust lend läks, hakkasid minuga mormooni misjonärid rääkima. Inglise keeles. Ja mul olid suured raskused, et nendele inglise keeles vastata - esimesed sõnad minu peas olid hispaaniakeelsed. Ja seda oli päris tihti, lihtsalt tundsin, et oskaksin ennast hispaania keeles isegi paremini väljendada. Nii et see Granadas elamine on ennast ära tasunud, küll ühe teise keele oskuse arvelt.

Muide, nii Malagasse kui ka Granadasse tagasi sõitmise ajal pidin kasutama Supra Economy bussi. Nimelt on suurimal bussifirmal Alsal kolm erinevat bussitüüpi: tavaline buss, Supra, mis on eriti luksuslik ja Supra Economy, mis on natuke odavam kui Supra ja natuke vähem luksuslik. Ja Granadasse sõidu ajal anti igale reisijale väike paberkotike, kus sees oli veepudel, saiakased, maapähklid ja kõrvaklapid. Ma lihtsalt mõtlen nüüd, mida selle kõige kallima bussiga kaasa antakse :)

Aga suundun nüüd jälle õppima, homme on mul teine (ja viimane) eksam, loodetavasti leian klassi üles, kus eksam toimub (mulle tundub, et sinna saab sisse kooli kohvikust. Ainult Hispaanias.)

No comments:

Post a Comment