Wednesday, November 28, 2012

Nipet-näpet

Laupäeval käisime Kristeliga lõpuks Alhambras ära, ainult kaks kuud võttis aega. Aga ma mäletan väga hästi, miks me seda edasi lükkasime koguaeg - sügisel öeldi meile, et seal on väga pikad järjekorrad ja parem on internetist pilet ära osta. Aga siis me elasime veel hostelis ja mõtlesime, et otsime enne korteri ja siis käime Alhambras. Ja siis me saime korteri ja meil ei olnud kuu aega internetti. Ja kui internet lõpuks tuli, siis tulid ka vist halvad ilmad (vihm ja külm). Ja lõpuks olime lihtsalt laisad. Aga siis vaatasime ilmateadet ja otsustasime, et ei, tuleb ikka ära käia. Ning ilmaga meil tõesti vedas, minu kampsun+pusa kombinatsiooniga hakkas palav, muidugi aitas kaasa see, et ronisime kõrgele mägedesse (kõrgem kui Tartu igaljuhul, ma pakuks, et veel kõrgemale, kui Eestis üldse võimalik ronida on). Muide, soovitan jälle Kristeli blogi lugeda, ta kirjutas väga harivalt ja huvitavalt meie jalutuskäigust, ma ei oskagi väga midagi juurde lisada.

Kompleksi sissesaamine läks väga sujuvalt, olen juba harjunud, et Hispaanias mitte miski ei toimi nii nagu peaks, nii et olin üllatunud, kui saime sisse 10 minutit enne ettenähtud aega (siin on hommikused ja pärastlõunased piletid, me valisime loomulikult pärastlõuna). Ja alustasimegi oma jalutuskäiku. Valisime sellise pileti, kus olid kõik asjad hinna sees - Alhambras on nimelt mitu erinevat osa. Ronisime tornidesse, käisime lossis, imetlesime detailirohkeid lagesid, jalutasime aedades... Ja ma tahaks sinna tagasi minna, eelistatavalt suvel või kevadel, kui aedades lilled õitsema hakkavad. Praegu oli juba sügise märke näha, puudel olid lehed kollased ja paljud peenrad olid lihtsalt tühjad. Aga siin müüakse pileteid ka ööseks - siis on kindlasti kõik väga ilus, igasugused valgusemängud jm ja suveöödel on siin soe ka.

Aga ma mõtlesin muidu lihtsalt kirjutada pisikestest asjadest, mida ma tähele olen pannud ja millest muidu pikemat blogipostitust teha ei saaks. Eile oli meil esimene tõsiselt külm ilm - päeval näitas termomeeter 9 kraadi. Ja eile hakkas meil ka küte tööle! Aga see on hispaanialikult suhteliselt mõttetu. Nimelt (vähemalt meie majas) on see nagu soojapuhur - uste kohal on võred, kust siis soe õhk puhub. Ja küte töötab õhtul kell 19-22. Nii et ülejäänud ajast on meil ikkagi suhteliselt jahe. Ma ei tea, ma ei näe loogikat.

Kui ma viimati poodidest siin kirjutasin, siis unustasin mainida, mis mind kõige rohkem üllatas - krõpsuvalik. Siin ei ole rohelisi Layse! Ainult mingid singi- ja kanamaitselised. Ja ma tõesti ei osanud seda oodata, ma mõtlesin, et roheline Lays on selline rahvusvaheline maitse ja et seda on igal pool. Heeringat ma ei ole ka näinud - mul on juba väga suur rosoljeisu. See-eest armastavad nad tuunikala - nii oliivi- kui ka päevalilleõlis ja valik on ülisuur. Ja minu arust on peaaegu igal tootel kirjas, et see on gluteenivaba - tunduks lihtsam ära märgistada tooted, milles on gluteeni.

Hispaanlastel on hämmastav komme jääda keset tänavat seisma ja tekitada ummik. Või siis kui sulle tulevad kaks hispaanlast vastu, siis nad ei astu korraks natuke kõrvale, et sa saaksid neist ilusti mööda, vaid jätkavad samamoodi. Mistõttu ma olen siin väga palju inimesi õlaga nüginud, sest nad lihtsalt ei lähe eest ära. Ja mul pole ka tõesti kuskile minna, sest teisel pool on kas aed või autod. Lisaks sellele on bussiootepaviljonid ehitatud keset kõnniteed, nii et selle ees on pool meetrit ruumi ja selle taga sama palju. Mis toob omakorda kaasa trügimist. Ja väga tihti juhtub ka seda, et inimesed otsustavad just selle kõige kitsama koha peal seisma jääda ja juttu ajada. Ja seda ma tõesti ei mäleta, kuidas Eestis oli, aga siin on palju prügi. Inimesed lihtsalt viskavad konisid ja muid asju maha. Kuigi öösiti/hommikupoole pühitakse kõik tänavad nagunii üle, nii et ilmselt sellepärast nad seda teevadki. Aga ma ei tea, see on minu jaoks kuidagi nii võõras. Ja panditaarat ma ei ole ka täheldanud.

Noh, tundub, et mul peale kurtmise ei olegi midagi teha, aga sellised asjad jäävad lihtsalt rohkem silma. Ja just eile õhtul mõtlesin, et kui uskumatu see on, et ma elan Hispaanias ja ma olen seda juba kaks kuud teinud. Uskumatu. Ja ma ei kahetse seda üldse.

No comments:

Post a Comment