Madrid

Ma üritan ka nüüd ennast lõpuks kokku võtta ja rääkida natuke meie reisist Madridi ja Zaragozasse, mis toimus eelmisel nädalavahetusel. Transpordi vahendiks valisime bussi, sest me oleme ikka vaesed tudengid ja ei raatsi 60 eurot lennupileti peale raisata, kui saab ka 17 euroga. See valik tähendas viietunnist bussis loksumist, aga õnneks ma magasin suurema osa ajast maha. Ja tundub, et Hispaanias on pikemate sõitude puhul kombeks, et vahepeal tehakse 15-30 minutiline paus kuskil kiirtee äärses söögikohas, kus saab vetsus käia ja kiiresti midagi hamba alla saada. Madrid tervitas meid muidugi kahtlaste pilvedega ja varsti hakkas ka vihma alla tulema, nii et tänavad muutusid kiiresti jõgedeks. Aga mis seal ikka, võtsin oma katkise vihmavarju välja ja ignoreerisin lompe ja otsisime hosteli üles. Hostel ise oli jälle väga tore ja inimesed seal rääkisid head inglise keelt. Ööbisime kaheksa voodiga toas, aga õnneks olid kõik toakaaslased sellised, kes olid vaiksed ja läksid suhteliselt vara magama. Ja hommikusöök! Kõndisime trepist alla ja nägime laua peal hiiglaslikku Nutella purki. Pole vist vaja täpsustada, mida mina sõin. Aga igaljuhul, panime oma asjad ära, korrastasime ennast ja asusime linna avastama. Hostel asus Puerta del Solist kuskil 5-10 minuti kaugusel, nii et suundusime sinna. Ja siis nägime McDonaldsit ja kuna kumbki meist polnud kella kuuest hommikul midagi söönud, otsustasime, et oleks aeg väike peatus teha. Võtsime McIberica burgeri, mis peaks olema mingi Hispaania eriburger, aga maitse poolest ei saanud küll aru - tavaline vorst ja tomat jm. Vähemalt oli see suur.

Madridi on nii raske kirjeldada, seda peab ise külastama. Kõik on suur, kõik majad on ilusad, inimesi on palju. Nii et kõndisimegi ringi ja tegime majadest pilte.Või noh, seni kaua, kuni mu kaamera hulluks läks. Kui ma üritan seda tööle panna, siis tuleb blue screen of death ette. Nii et kõik pildid, mis te siin postituses näete, on Kristeli tehtud. Ma olen mõelnud küll, et peaks kaamera kuskile parandusse viima ja uurima, palju parandus maksma läheks, aga ehthispaanialikult lükkan seda koguaeg homse peale edasi. Igaljuhul, jalutasime, käisime poodides ja lõpuks leidsime ennast kunstimuuseumi eest. Jah, olime korraks ka kultuursed ja vaatasime kunsti. Sissepääs oli tasuta alates kella kuuest, mistõttu oli ukse taga hiiglaslik järjekord. Aga täiesti ebahispaanialikult liikus see kiiresti edasi ja süsteem toimis. Selles muuseumis näidati klassikalist kunsti nagu Rubens, Velazquez, Goya jne. Oli huvitav, aga samas me olime ka üliväsinud - terve päev kõndimist selja taga. Aga kui hostelisse tagasi jõudsime, oli seal tore üllatus - 2 euro eest sai endale paellat osta. Sõime seda, jõime teed, lugesime (võtsin korterikaaslase raamaturiiulist hispaaniakeelse Twilighti raamatu kaasa - see tõi päris kiiresti une) ja niimoodi rahulikult jõudiski esimene päev lõpule.

Teisel päeval võtsime nõuks metrooga tutvuda ja ühte kaubanduskeskusesse sõita, mis linna keskusest 8 km kaugusel oli. Ja süsteem on lihtne, metroo sissepääsu juures ostad masinast pileti, mis on lihtne. Märgid seal peatuse, kus maha tahad tulla ja ühe pileti hind jääb 1.50-2 euro vahele. Ja ongi kõik. Metroo ise asub maapinnale suhteliselt lähedal, mis oli mulle suureks üllatuseks. Mina olen nooruses kunagi Venemaal metrooga sõitnud ja seal oli ikka nii, et astud eskalaatori peale, mis liigub kiiresti ja sa ei näe trepi lõppu ja siis sõidad sellega 5 minutit alla. Madridis aga kõnnid väiksest trepist alla ja seal ta ongi (kui väljusime, siis olime juba natuke sügavamal). Metroosõit oli äge, mulle meeldib. Osadel rongidel oli veel selline süsteem, et kui on peatus ja tahad maha minna või peale tulla, pead ukse juures kangi üles tõstma, et see uks avataks. Aga jõudsime oma peatusesse, väljusime ja vastu vaatas tühermaa. Õnneks olime ikkagi õiges kohas, sest koos meiega tuli terve hunnik inimesi maha, kes suundusid väga sihikindlalt kõik ühes suunas. Neid jälitades jõudsime lõpuks kaubanduskeskusesse, millel ma väga kaua ei peatuks - poed nagu poed ikka.

Päeva teisel poolel olime jälle kultuursemad ja jalutasime. Tee peale jäi näiteks katedraal, kus ka korraks sees käisime. Ja muidugi oli sees. Katoliiklikud kirikud on alati väga võimsad ja rikkalikult kaunistatud. Muidugi oli kiriku ümbruses palju kaubandust, igasugused kujukesed ja raamatud ja lilled (said osta lillekimbu, et see siis Santa Pilari kuju juurde asetada. Korraks käisime ka Debodi templi juures (see on Egiptusest pärit ehtne vana tempel, mis kingiti Hispaaniale. Tahtsime ka sees käia, aga ei, mingil kummalisel põhjusel oli see kinni. Ühtegi põhjendust ei antud, turvamees ütles lihtsalt, et homme kell 10 saab alles sisse. Mis seal ikka, nüüd oli meil kõht juba päris tühi ja otsisime süüa. Ja leidsime hiina restorani, kus oli bufee - vali mida tahad, võid taldrikut täita nii palju kordi, kui tahad, magustoit ja jäätis... see kõik oli nii hea. Kui Tartus mingi selline koht oleks, käiks ma seal vist iga päev.

Meil oli plaanis külastada õhtul teist kunstimuuseumi, kuhu ka pidi õhtuti tasuta sissepääs olema, aga ei, see oli ka mingil müstilisel põhjusel kinni. Aga noh, midagi peab ju järgmiseks korraks ka jätma.